Ezepolitiki: I-DA izidubule ngowayo ihoxa ezingxoxweni zikazwelonke

Ukwenqaba kwe-Democratic Alliance ukungena ezingxoxweni zikazwelonke kukhombisa ukuthi ayifundanga lutho emlandweni futhi namanje ayikwazi ukulalela amazwi abantu baseNingizimu Afrika, kubhala uZukile Majova.
I-Democratic Alliance ithi inguhulumeni wakusasa kodwa isinqumo sayo sokuhoxa ezingxoxweni zikazwelonke sikhombisa ukuthi namanje ayazi ukuthi iNingizimu Afrika iphumaphi noma iyaphi.
Kubantu abaningi abamnyama baseNingizimu Afrika, lesi sikhathi siqinisekisa lokho abebehlale bekusola: i-DA izimisele nje ukuvikela okwedlule, hhayi ukwakha ikusasa.
Okhethweni lwangoNhlaba, i-ANC yathola amavoti amancane kakhulu kodwa i-DA yahluleka ukuzuza izigidi zabantu abamnyama abahlubuka eqenjini elibusayo.
Esikhundleni salokho, lawo mavoti aye eqenjini likaJacob Zuma i-MKP, i-Build One South Africa, i-Rise Mzansi, Inkatha Freedom Party kanye ne-Patriotic Alliance. I-DA isekelwa kakhulu amavoti abantu abamhlophe namakhaladi, akukho kukhula okubonakalayo emiphakathini yabamnyama.
Yebo, leli qembu linabantu abaningi ezindaweni ezifana ne-Western Cape kanye noMasipala waseMngeni ngaphansi kwaChris Pappas. Kodwa iqiniso liwukuthi, abaningi basalibona njengeqembu labamhlophe elingakhulumi nezinto ezenzeka kubantu abavamile.
Ngokuphuma ezingxoxweni zezwe, i-DA isiphinde yazihlukanisa nezwe lonke.
Leli akulona nje ithuba abalidedelile kuwukufulathela umlando.
Ngo-1994, kwaba amandla ezingxoxo ezasindisa iNingizimu Afrika ezimpini zombango. Izingxoxo ze-Codesa, eziholwa nguNelson Mandela nabanye, zazala izwe elisha elinethemba.
Manje ngemva kweminyaka engu-30, lelo phupho lisengozini.
Izigidi zabantu abasha zazingekho ngo-1994 futhi azikaze ziphile ngesikhathi sobandlululo.
Kodwa bathukuthele futhi badumele. Ababoni misebenzi, umhlaba, nekusasa.
Bahlala emijondolo eminyene kanti amapulazi abamhlophe, izindawo ezingaphansi kwedolobha nasemabhishi kusalokhu kungakathintwa.
Bachitha amahora besuka emalokishini akude ngoba ukuhlelwa kwamadolobha obandlululo akukaze kubuyiselwe emuva.
Babona osopolitiki abafana noJulius Malema noJacob Zuma bememeza kumabonakude masonto onke besola abelungu ngayo yonke into. Babona izinhlangano ezifana ne-AfriForum zenza okufanayo ngokuhlehla ziphusha ubuzwe obumhlophe ngaphansi kwamalungelo abantu abambalwa.
Lesi yisiphithiphithi ingxoxo kazwelonke ehlose ukulungisa.
NgoLwesihlanu, uMengameli uCyril Ramaphosa utshele uMengameli wase-Austria owayevakashele u-Alexander Van der Bellen ukuthi kungani izingxoxo zibaluleke kangaka.
“I-National Dialogue iyinkundla yabo bonke abantu baseNingizimu Afrika ukuthi bakhe umbono ofanayo wohlobo lomphakathi esifuna ukuwakha,” kusho uRamaphosa.
Kuyindlela yokukhuluma ngezinkinga esikhundleni sokulwa ngazo emigwaqeni.
OwayenguMengameli uThabo Mbeki encwadini ayibhalele umholi we-DA, uJohn Steenhuisen, uthe iqembu bekumele liphume kuhulumeni wobumbano kuzwelonke, hhayi ezingxoxweni zezwe.
Lokhu kungenxa yokuthi ingxoxo kazwelonke ibiyithuba lokukhombisa ukuthi i-DA ayiyona nje indawo evuna abamhlophe. Bekuyisikhathi sokuchaza umbono wayo kanye nemizabalazo yabantu abamnyama baseNingizimu Afrika.
Esikhundleni salokho, i-DA yakhetha ukuhamba yabhala esinye isithombe.
Kushiye umbono wokuthi iqembu lincamela ukungahlangani nezingxoxo ezinzima ezithinta ubuhlanga, ububha, umhlaba nokungalingani futhi ifuna iNingizimu Afrika iqhubekele phambili ngaphandle kokubheka emuva.
Kodwa abantu baseNingizimu Afrika abakwazi nje ukuqhubekela phambili lapho ifa lobandlululo lisabonakala kuzo zonke izingxenye zokuphila kwansuku zonke. Intsha ithweswa iziqu ihleli emakhaya ayisebenzi, izigidi zabantu azinawo umhlaba futhi ziphelelwa ithemba.
Kungenzeka ukuthi ubuholi be-DA bulalela i-AfriForum namanye amazwi angakwesokudla. Kodwa ayilaleli amalungu ayo amnyama, amaKhaladi namaNdiya aqonda isidingo sokuphulukiswa noshintsho.
Ngokwenqaba ukuba yingxenye i-DA inikeze uZuma kanye noMalema amandla athe xaxa okuyibona abazoyibamba enkulumweni kazwelonke ngemiyalezo yabo ehlukanisayo.
Uma le ngxoxo iphumelela, abantu baseNingizimu Afrika bangaphinde bahlangane ukuze balahle inzondo bakhe into engcono. Kodwa i-DA ngeke ibe yingxenye yalowo mzuzu.
Kunalokho izikhiphele ngaphandle.
INingizimu Afrika idinga abaholi abazimisele ukuxoxisana, ukulalela kanye nokuvumelana. I-DA ibe nethuba kodwa yalidedela.
Noma kunjalo ingxoxo kazwelonke isiqalile. I-workshop yokuqala yenzeka kuleli sonto. Umnyango uhlala uvuliwe.
Ukuthi i-DA ithatha isinqumo sokubuyela noma cha isikhathi siyahamba futhi umlando awulindi muntu.
Esithombeni esingenhla: Abaphathi be-DA uJohn Steenhuisen noHelen Zille.
Umthombo Wesithombe: DA